1761
Akte in Sachen der verwitweten Mannrichterin Maria Juliana Wrangell geb. von Grotenhielm wider die verwitwete Hakenrichterin Beata Chatarina Baronne von Rehbinder geb. von Krüdner wegen Taxation und Liquidation des Gutes Hüer (Hüüru).
Kohtuasi lesestunud meeskohtuniku proua Maria Juliana Wrangell lesestunud haagikohtuniku proua paruness Beata Chatarina Baronne von Rehbinderi vastu Hüüru mõisa hindamise ja likvideerimise asjas.
1796
Akte betreffend den von Majorin von Baranoff auf der öffentlichen Pernauer Heerstrasse angehaltenen Bauern Tönso Michel vom Gute Huer und die Anspannung dessen Pferdes vor ihre Kalesche
Akt major von Baranoffi poolt aavalikul Pärnu maanteel kinnipeetud Hüüru talupoja Tõnso Micheli talupoja ja tolle hobuse oma kalessi ette rakendamise asjus.Kaebajaks Hüüru mõisa rentnik Major Daniel von Dannenstern.
1816
Akte in Schuldforderungssachen des Ratsherrn Felicius wider den Major von Wrangell betreffend das Gut Huer.
Raehärra Feliciuse võlanõue major Carl von Wrangelli vastu, mis puudutab Hüüru mõisa.Kaebekiri on adresseeritud Eestimaa kubermanguvalitsusele, üksikasjaliste selgituste ja arvestustega.Kas ja millised tulemusi see kaebus andid, neist dokumentidest ei selgu.Võla suuruseks kokku oli 3673 rubla.Raehärra J.G.Wilhelm Felicius oli pärit Flensburgist, Tallinna kodanik aastast 1779.
1822
Akte betreffend die Forderungssache des Nehhatschen (Nehatu) Bauern Warsa Alliko Hindrick wider den Huerschen (Hüüru) Gutsdisponenten Gustav Treu wegenWechselschuld von 10000 Rubel
1824
Akte betreffend die Beschwerde des Harkschen (Harku) Bauern Pühhakülla Otto wider den Kollegienassessor von Wrangell zu Huer (Hüüru) wegen Rückgabe der Krugstelle Paiso.
Pühaküla Otto (Pühaküla kuulus Harku mõisa alla) kaebus raha tagasimaksmise asjus.
Akte betreffend den unter Huer plötzlich verstorbenen Arrendator Thomsohn
1826
Akte betreffend den im Huerschen Kruge verstorbenen Sattlergesell Ross. Äkiliselt surnud sadulsepp Rossi surmatunnistus.
1829
Akte betreffend die Zusendung eines vom Gute Huer gehörigen und von dort entwichenen taubstummen Bauern
Akt, mis puudutab Hüüru mõisale kuuluva ja sealt põgenenud kurttumma talupoja tagasisaatmist.2.mail läks Hüüru mõisast kaduma “oma kuuluvuselt kerjusena ülesmärgitud ” Hüüru mõisale “kuuluv” kurttumm talupoeg.Ta käis kerjates talust talusse, aga tema puudumist pandi kohe tähele.Varsti leiti kadunud talupoeg -kerjus üles Tallinna politsei poolt Maardu mõisast.Maardu mõisapolitsei pidi põgeniku Hüüru tagasi deporteerima, kuid asi venis.Selgus, et Maardus oli veel teinegi kurttumm talupoeg.Lõpuks selgub seni nimetuks jäänud kerjuse nimi-jüri Ottosson.See tähendab Jüri Otti või Otto poega.Kuidas asi lõppes, jääbki segaseks.
Kommentaar 1:Eestimaa talupojad ei olnud enam pärisorjad ja mõisniku oman.(1816 a. seadus).Talupoegade liikumisvabadus oli aga endiselt piiratud(põhimõtteliselt võis ümber asuda ühest mõisast teise, aga mitte linna või teise kubermangu)
Kommentaar 2:eestimaal pandi perekonnanimed seoses 1832 a. kirikuseadusega, mis nõudis iga kihelkonna kõikide inimeste nimekirjade (personaalraamatute) koostamist koos perekonnanimedega.Käsk selleks anti välja 5.apr.1834.Talurahvas pandi esimest korda kirja 1835 erilistes perekonnanimede raamatutes.
Kommentaar 3. 1834 aasta hingeloendis Hüüru mõisas Jüri Otti poega leida ei õnnestu.Kerjuste kajastamine hingeloendustel on üldse pisut arusaamatu teema, sest neil ju püsielukoht puudus.
1830
Akte in Beschwerdesachachen des Starkschen Bauernwirts O.Pühhaküla wider v. Wrangeli zu Hüer wegen der Krugstelle Paiso. Otto Pühakülast Kassatsioonikaebus Wrangelli vastu Kõrtsikoha asjus. Sama nõude aastast 1824 esitamine kõrgema astme kohtule.Vt.ka dokumenti 1832 aastast.
Akte betreffend die Forderungen von Bauern an die von Wrangelschen Konkursmasse wegen Verpachtung einer Krugstelle zu Huer.
1831
Akte betreffend die Beschwerde des unter Huer (Hüüru) angeschriebenen Juhhan Martsohn wider die dortige Gutspolizei wegen Verweigerung des Übertrittr zu der Gemeinde des Gutes Newe (Nõva)
Akt Hüüru talupoja Juhhan Martsohni kaebuse kohta, kes enesele mõisapolitsei poolt passi nõudis.Kaebus lükati tagasi Keila kihelkonnakohtu poolt 10.veebr.1832, sest leiti, et kaebaja on “ülesütlevalt ja õigusvastaselt oma kogukonnast väljalipsanud” Kaebajale anti korraldus Hüüru kogukonda tagasi siirduda, kuna ta sellesse kuulub ja sinna jääda. Toimikust selgub, et mõisaomanik Ungern Sternberg ise Hüürus ei elanud ja järelevalvet mõisas teostas vallatalitaja Tõnso Rein ja ja tema abi Waino Jürri.Nemad olidki nn mõisapolitsei.Juhan Martson viibis ilma mõisniku loata (passita)Tallinnas ja oli tolle aja seaduste mõttes jooksik.kuidas oli asjasse segatud Nõva mõisaproua, jääb segaseks.
1832
Akte betreffend die Forderungssache des ehemaligen Huerschen (Hüüru) Amtmanns Treu wider den Harkischen (Harku) Krüger Pühhaküll Ott und die Forderung des Nehhatschen (Nehatu) Bauern Warkshalliko Hindrik und Linnapaeh Juhhan wider den Treu hinsichtlich der Schulden.
Pühaküla Otto omandisuhe kõrtsiga on mõnevõrra segane.Assessor Karl Gustav von Wrangell müüb millalgi (täpne aeg teadmata) Hüüru kõrtsikoha kirjaoskamatule Pühaküla talumehele Ottole hinnaga 4000 bankorubla.1824 kohtuasjus arvab Otto, et ta on liiga palju Wrangellile maksnud ja nõuab osa tagasi .10.03.1831 müüb nimetatud Otto sama kõrtsikoha, mis nüüd on mõisast lahutatud, juba 7000 bankorubla eest Paesoo Jürgen Willibaldi abikaasa Elisabethile.Elisabeth Willibald müüb omakorda kõrtsikoha juba sama aasta 28.nov. Konstantin von Ungern-Sternbergile, hinnaks 6000 bankorubla.
1833
Akte betreffend die Sistierung des bei Huer abgeschriebenen Menschen J. Martson vor die Gouvernementsregierung
Akte in Sachen des Huerschen Bauern Otto Berk wider die Huerschen Bauern Lillepae Juhhan und Varsahalliko Hindrek wegen einer Wechselforderung
1837
Ehescheidungssache des Eichenhainschen Weibes Ann wider ihren Ehemann, den gewesenen Huerschen Krüger Willem
1842
Akte betreffend den totgefundenen Strandhofschen Lostreiber Kadarpick und den Huerschen Schneider A. Kliit
Harju meeskohtu poolt teostatud uurimise aruanne surnult leitud Hüüru mõisast pärit rätsepa Ado Kliiti asjus 3.mai 1842
23.aprillil 1842 nähti rätsep Ado Kliiti Tuuseveski kõrtsis koos ühe juudiga. ta tellis 14 kopika eest viina, jõi selle ära ja läks edasi.Tõnu (Tõnnuhoff) tallu, kus peeti pulmi. seal oli ta ainult pisut õlut joonud. Õue minnes oli ta maha kukkunud, kuid kohe püsti tõusnud ja talu pleekaeda läinud ja sinna pikali heitnud. Tunni aja pärast leidis Hüüru rätsep Karl Eskel ta sealt surnuna, ilma väliste vigastusteta, mis vägivaldsele surmale oleks vihjanud.Arstlik uurimine leidis, et surm saabus ajurabanduse tagajärjel.Meeskohus leidis, et Ado Kliiti surmas ei ole kellelegi süüd omistatud ja surnukeha võib maha matta.Surres oli ta 35 aastane.
Ado Kliit (1807-1842) oli pärit hüüru mõisa Lehmja küla Kesküla talust või pigem vabadikukohast.Ta oli vanuselt pere teine poeg. Tema abikaasa Liisu ja nende lapsed olid Anna Lõoke, Triinu Kliit ja Ado Kliitt
1839 aastal oli Ado Kliiti ja tema õpipoissi Carl Reimot süüdistatud varguses.
1847
Akte in Kriminalsachen wider den Huerschen (Hüüru) Bauern Jaan Kresmann wegen Verdachts der Falschmünzerei
Hüüru talusulane Jaan Kresmann Otto Jüri poeg (s.Hüürus 1823) peeti kinni Tallinna politsei poolt 21.märtsil 1847 ja talt leiti võltsitud vaskrubla. Jaan peeti kinni Tallinna turul politsei poolt seoses joobnud olekus tülitsemisega.Kinnipidamisel leiti tema taskust võltsitud vaskrubla, mis hilisemal uurimisel osutus tinast hõberublaks.Jaan jäi pikemaks ajaks eeluurimisvanglasse.Harju meeskohus viis läbi põhjaliku uurimise ja üksikasjaliku küsitluse selles valeraha kriminaalasjas. Jaan väitis, et talle andis valeraha Hüüru Sillaotsa kõrtsitoas 18 või 19 aastane kõrtsitüdruk Mari London.Tegelikult Mari ainult näitas seda raha, aga segastel asjaoludel ununes see Jaani taskusse..
Mari küsitlemise käigus selgus, et raha oli kõrtsi toonud juba eelmise aasta sügisel Vääna mõisa talupoeg 42 aastane Liiva Juhan Arnik. Ta olevat kõrtsi perenaisel Mari emal 48 aastasel Krõõt või Kreet Londonil palunud see ümber vahetada või soovinud sellega maksta. Krõõt saanud kohe asjast aru ja keeldunud sellest.Vihaga visanud Juhan raha kõrtsitoa ahju otsa. Mari õde leidnud selle pärast üles ja mänginud sellega, mille ema Krõõt aga ära keelanud.Hiljem leidis Mari valeraha juhuslikult ühest kastist ja soovinud seda Jaanile näidata. Kõigi asjaosaliste kohta andis Keila koguduse õpetaja Carl Georg von Fick välja tunnistused selle kohta, millal keegi sündis ja armulaual käis. Kõigil asjaosalistel olid head usuteadmised ja head elukombed, ainulu Liiva Juhanil olid need rahuldavad.
1848-1852
Akte betreffend die auf den Gütern Harck und Hüer im Jahre 1848 unternommenen Gesindesprengungen
1849
Akte in Untersuchungssachen betreffend den gesetzwidrigen Zigarren Verkauf im Hark-Kottiperreschen und Huer-Tuisoschen Kruge
Akte in Beschwerdesachen des Huerschen Bauern Pritz Tietzmann wider den Baron Konstantin Ungern-Sternberg wegen der Exmission.Hüüru talupoja Pritz Tietsmanni vaideasi parun Konstantin Ungern-Sternbergi vastu kohtuliku väljatõstmise pärast.
1854
Postkontrakte der Station Huer (Hüüru)
1868-1920
Hüüru mõisa talude erinevad registrid Lehmja ja Kodasema külades
1880-1940
Hüüru mõisast talude müümine – Piprepajosauna Nr.17, Jaani Nr.19, Eltermanni Nr.11 ja Kopli Nr.4
1885
Akte in Suplikationssachen des Flügeladjutaten Obersten R. Baron Ungern-Sternberg betreffend das Statut der Ungern-Sternbergschen Fideikommissstiftung in den Gütern Harck, Huer, Lehmja, Alt-Parmel und Neu-Parmel, Jõggis, Patz und Taibel.
Ostu-müügi akt . Peter Andreas Konstantin von Ungern-Sternbergi testamendi eksekutorid müüvad Harku ja Hüüru mõisad koos Lehmja kõrvalmõisaga tiibadjutant Robert Eginhardi poeg Ungern Sternbergile hinnaga 180 000hõberaha.
1896
Hüüru mõis -akt
1915
Toimik Hüüru (Huer) mõisa talumaade hindamise kohta
